Riigihangete seaduse kohaselt peab vald korraldama riigihanke menetluse, kui soetatavate asjade või teenuste maksumus on vähemalt 40 000 eurot ehk 625 864 krooni. Vallal on kohustus korraldada hange, et leida odavam teenuse osutaja ja sellega vähendada valla kulutusi.
Audru valla kulud lumetõrjele 2010/2011 aastal olid 98 880 eurot ja 2009/2010 a 73 464, 76 eurot mis ületab riigihanke korraldamise piirmäära, seega vallavalitsus oleks pidanud korraldama riigihanke.
Ka käesoleval aastal (2012/2011 talv) jäeti riigihange lumekoristustöödeks korraldamata väites, et ei oska lume hulka prognoosida. Samas on vallavalitsus toonud välja kulude suurenemise seoses kütuse hindade tõusuga.
Ega eeldatava hinna prognoosimisel erilist isetegevust ja taibukust polegi vaja, sest riigihangete seadus näeb ette täpsed reeglid kuidas eeldatavat maksumust tuleb määrata, väide „ei osanud“ on ebakompetentne, kohatu ja tõsiselt mittevõetav.
Riigihangete seaduse § 21 sätestab kuidas tuleb määrata teenuste (lumetõrje on teenus) hankelepingu eeldatav maksumus.
Riigihangete seaduses § 20 on toodud riigihanke eeldatava maksumuse määramise üldised reeglid ja lg 6 sätestab, et maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on võimalik mitmel erineval meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel.
Neist sätetest tulnuks eeldatava maksumuse määramisel ka lähtuda, võttes aluseks eelneva aasta tegeliku kulu lumekoristusele, mis oli 98 880 eurot see on selgelt suurem kui riigihanke korraldamise kohustuse piirmäär (40 000 eurot).
Audru vallavalitsus rikkus riigihangete seadust ega selgitanud välja teenusepakkujat, kes oleks teostanud lumetõrjetöid vallale kõige soodsamalt.
Vaata tabelit ( siit Lisa) kes tegid vallale 2011/2012 talvel lumekoristustöid.
Hakkab silma, et FIE- d osutasid teenust tunduvalt odavamalt kui OÜ-d
Toon tunnihinded (eurodes) alates kõige kallimast.
OÜ Nurme Teedeehitus 54 R. Kuusemets, A. Rits, K. Kivi
OÜ Mikkpakk 47,74 Mika Juhani Antero Pakka
Põhara Agro OÜ 45,6 Jaanus Põldmaa
OÜ Otsa- Marja 40,8 Õie ja Valdi Killing
Valdur Liivrand FIE 38,4 Valdur Liivrand
OÜ Audru Mõis 36 Vahur Tamm
Ain Mango FIE 31,2 Ain Mango
Meeri Ende FIE 30 Meeri Ende
OÜ Eks Transport 48 Kalle rästas, Liivi Pank
Põldeotsa Suurtalu 27,6 A, Väiko
Lisandus ka valmisolekutasu 150 - 201 euri kuus
10.04.12
Pane need esimesed käpad ka siis juba maha
Mulle ka ei meeldi mõningaid asju teha. Kui on võimalus valida siis ma valin aga kui ei ole siis tuleb teha nii nagu oled lubanud või seadus ette kirjutab.
Paar päeva tagasi kogesin Siim Suursilla nägemust mis on "põhjus ja tagajärg".
Helistasin valda, et anda edasi teade seoses valla päevadega. Sekretär - asjaajaja võttis toru ja ma ei olnud jõudnud veel oma nime ütlemist lõpetada kui ta teatas, "mul ei ole aega" ja viskas toru hargile.
Kummaline, vallavanem Suursild ei tauninud ametniku sellist käitumist. Vastupidi, ta nautis seda ja tundus, et oligi lausa soovitanud sellist käitumist.
Miks ka mitte!
See olevat nüüd ""põhjus ja tagajärg" , sest millimalli kirjutavat vallale pidevalt igasugu kirju ja arupärimisi. Minu küsimusele, kuidas ma siis vajaminevat informatsiooni saan, oled keelanud isegi kellaaega mulle suuliselt öelda, vastas Suursild, et infot saad kodulehelt.
Aitäh, aga mind huvitab hoopis "peenem" informatsioon kui vallamaja lahtioleku ajad.
Siiski enamik vallaametnikke ei ole nii "kuulekad" ja käituvad ametnikule kohaselt.
No mis sa oskad jälle kosta - ega ei oskagi. Võibolla ka üks mõte - võiks panna siis juba need esimesed käpad ka maha.
Paar päeva tagasi kogesin Siim Suursilla nägemust mis on "põhjus ja tagajärg".
Helistasin valda, et anda edasi teade seoses valla päevadega. Sekretär - asjaajaja võttis toru ja ma ei olnud jõudnud veel oma nime ütlemist lõpetada kui ta teatas, "mul ei ole aega" ja viskas toru hargile.
Kummaline, vallavanem Suursild ei tauninud ametniku sellist käitumist. Vastupidi, ta nautis seda ja tundus, et oligi lausa soovitanud sellist käitumist.
Miks ka mitte!
See olevat nüüd ""põhjus ja tagajärg" , sest millimalli kirjutavat vallale pidevalt igasugu kirju ja arupärimisi. Minu küsimusele, kuidas ma siis vajaminevat informatsiooni saan, oled keelanud isegi kellaaega mulle suuliselt öelda, vastas Suursild, et infot saad kodulehelt.
Aitäh, aga mind huvitab hoopis "peenem" informatsioon kui vallamaja lahtioleku ajad.
Siiski enamik vallaametnikke ei ole nii "kuulekad" ja käituvad ametnikule kohaselt.
No mis sa oskad jälle kosta - ega ei oskagi. Võibolla ka üks mõte - võiks panna siis juba need esimesed käpad ka maha.
Audru vald soetas riigi poolt eraldatud toimetulekutoetuse raha eest omale bussi
Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele mida vallavalitsus maksab riigieelarve vahenditest.Audru vallavalitsus ei ole kasutanud riigi poolt eraldatud raha sihtotstarbeliselt.
Üle 10 aasta võimul olnud valimisliit "Audru" on minetanud kõik seaduse ja eetilisuse piirid.
Riigi poolt eraldatud toimetuleku raha pannakse häbenematult huugama vallale põhivara soetamiseks.
14.detsember 2006 võttis Audru Vallavolikogu vastu otsuse nr 214 ( siin) mille kohaselt otsustati soetada vallale buss hinnaga 400 000 krooni. Raha otsustati näpata riigi poolt eraldatud puudusekannatajatele ettenähtud toimetulekutoetustest.
Ei tohi - muidugi ei tohi. Aga proovida võib ikka.
Kui see bussi ostmise otsus veel nii ilusti ja südantlõhestavalt sõnastada ( eakate ja puudega inimeste, lastega perede ja ajutiselt toimetulekuraskustesse sattunud perede inimväärse elu tagamiseks), võtab ju jalad nõrgaks.
Nüüd tagab juba aastaid omale selle bussiga inimväärset elu, eakas ja puudega, lastega ja toimetulekuraskustesse sattunud Peep (ta ei ole ainuke, valla musta autoga tagavat omale inimväärset elu toimetulekuraskustesse sattunud Siimu pere liikmed).
Bussi ei kohaldatud vanurite, invaliidide trantspordiks nagu lubati, sellega ei sõidutata hooldekodu vanureid arstile ega osutata muid sotsiaalvaldkonda kuuluvaid transportteenuseid.
Bussi kasutab sotsiaalnõuniku Peep Tarre isikliku sõiduautona, igapäevasteks sõitudeks - ka puhkepäevadel ja puhkuse ajal.
Vanuritekodu juhataja aga tellib lamavate vanurite transpotrtimiseks invatakso, liikumisvõimelisi vanureid trantspordib juhataja oma isikliku sõiduautoga.
Loe volikogu sotsiaalkomisjoni koosoleku protokolli 05.03.2012 ( siin) kus osales ka Jõõpre vanurite kodu juhataja
(kopeerin)
Sotsiaaltoetuste määramisel ja maksmisel tuleb lähtuda sotsiaalhoolekande seadusest, mille kohaselt tohib riigieelarvest valla- ja linnaeelarvetele toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendeid ja nende vahendite ülejääki kasutada üksnes abivajavatele isikutele sotsiaaltoetuse maksmiseks või sotsiaalteenuse osutamiseks. Riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendite ülejäägist sotsiaaltoetuste maksmine muudel eesmärkidel ei ole lubatud.
Nii kirjutab õiguskantsler teostades kontrolli sotsiaaltoetuste maksmise üle Kohtla Järvel (siin). Pane tähele, seal oli probleem hoopis pisem, maksti toetust riigi poolt eraldatud sots rahadest pensionäridele (võinuks maksta ainult abivajajatele pensionäridele). Aga Audru vallas - tule taevas appi- ostetakse selle raha eest hoopis buss.
Sotsiaalhoolekandeseaduse § 7 lg 2 Maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.
Mida arvab Audru valla "kõige suurem sõber" sellisest inimväärse elu tagamisest, puudusekannatajate arvelt?
Ei saa teada, kui ei küsi.
Loomulikult teen vallavalitsusele ka sellekohase arupärimise ja loomulikult tean milline vastus sealt tuleb. Ikka Audru vallavalitsusele kohane. (siin)
(Kopeerin)
Punkt 2-e osas teatame, et valla väikebussi kasutatakse abivajavatele vallaelanikele,sealhulgas ka vanurite kodu elanikele sotsiaalteenuste osutamiseks. Töö iseloomust sõltuvalt tuleb bussi kasutada ka puhkepäevadel ja tööpäevadel pärast kella 16.30 osutamaks abi toimetuleku-raskustes lastega peredele ja eakatele vallaelanikele. Jõõpre Vanurite Kodu juhataja ei pea oma isikliku sõiduautoga vanurite kodu elanikke arstile sõidutama. Selleks otstarbeks on temal alati võimalus tellida vallamajast sõidukit. SA Pärnu Haigla lamavate klientide sõidutamiseks kohandatud väikebussi kasutatakse erandkorras.
Vastutus väikebussi korrasoleku ja kasutamise eest on pandud humanitaarnõunik hr Peep Tarrele.
Väikebussi ostmine on sotsiaalhoolekande seadusega (§ 42 lg 4) kooskõlas.
No näed siis, Jõõpre vanurite kodu juhataja valetab - oi, oi, oi ja vallarahvas, eesotsas millimalliga, on pime.
Vallavanem Siim leidis isegi sotsiaalhoolekande seaduse §-i (§ 42 lg 4) mis tema meelest lubab riigi poolt abivajajatele eraldatud toetuse arvelt vallale põhivara soetada.
Mis imeline § see siis on.
(Kopeerin)
Sotsiaalhoolekandeseaduse § 42 lg 4
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vahendite ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.
.......ja kus siin oli kirjas, et võib vallale põhivara (bussi) soetada.
Vaesus ei ole häbiasi aga lollus küll - eriti kui see tuleb vallavanema sulest.
Nüüd teeb Simmu kenasti rahakoti rauad lahti ja maksab mitte sihipäraselt kasutatud raha (400 000 krooni ) riigile tagasi.
Tule homme tagasi, saad teada kuidas Audru vald rikub riigihangete korraldamise seadust ja millised ettekäänded siis tuuakse
Üle 10 aasta võimul olnud valimisliit "Audru" on minetanud kõik seaduse ja eetilisuse piirid.
Riigi poolt eraldatud toimetuleku raha pannakse häbenematult huugama vallale põhivara soetamiseks.
14.detsember 2006 võttis Audru Vallavolikogu vastu otsuse nr 214 ( siin) mille kohaselt otsustati soetada vallale buss hinnaga 400 000 krooni. Raha otsustati näpata riigi poolt eraldatud puudusekannatajatele ettenähtud toimetulekutoetustest.
Ei tohi - muidugi ei tohi. Aga proovida võib ikka.
Kui see bussi ostmise otsus veel nii ilusti ja südantlõhestavalt sõnastada ( eakate ja puudega inimeste, lastega perede ja ajutiselt toimetulekuraskustesse sattunud perede inimväärse elu tagamiseks), võtab ju jalad nõrgaks.
Nüüd tagab juba aastaid omale selle bussiga inimväärset elu, eakas ja puudega, lastega ja toimetulekuraskustesse sattunud Peep (ta ei ole ainuke, valla musta autoga tagavat omale inimväärset elu toimetulekuraskustesse sattunud Siimu pere liikmed).
Bussi ei kohaldatud vanurite, invaliidide trantspordiks nagu lubati, sellega ei sõidutata hooldekodu vanureid arstile ega osutata muid sotsiaalvaldkonda kuuluvaid transportteenuseid.
Bussi kasutab sotsiaalnõuniku Peep Tarre isikliku sõiduautona, igapäevasteks sõitudeks - ka puhkepäevadel ja puhkuse ajal.
Vanuritekodu juhataja aga tellib lamavate vanurite transpotrtimiseks invatakso, liikumisvõimelisi vanureid trantspordib juhataja oma isikliku sõiduautoga.
Loe volikogu sotsiaalkomisjoni koosoleku protokolli 05.03.2012 ( siin) kus osales ka Jõõpre vanurite kodu juhataja
(kopeerin)
2. Hooldekodu tarbeks auto ostmine. Jõõpre Vanurite Kodul puudub oma transport. Vajadusel sõidutatakse eakaid linna arstile, kultuuriüritustele eraautodega. Mitmed kliendid on ratastoolides, nende transportimiseks ostetakse teenust SA Pärnu Haiglalt. Hooldekodul võiks olla oma transport, mis oleks kohandatud selliselt, et saaks transportida ka ratastoolides kliente.
Sotsiaaltoetuste määramisel ja maksmisel tuleb lähtuda sotsiaalhoolekande seadusest, mille kohaselt tohib riigieelarvest valla- ja linnaeelarvetele toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendeid ja nende vahendite ülejääki kasutada üksnes abivajavatele isikutele sotsiaaltoetuse maksmiseks või sotsiaalteenuse osutamiseks. Riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendite ülejäägist sotsiaaltoetuste maksmine muudel eesmärkidel ei ole lubatud.
Nii kirjutab õiguskantsler teostades kontrolli sotsiaaltoetuste maksmise üle Kohtla Järvel (siin). Pane tähele, seal oli probleem hoopis pisem, maksti toetust riigi poolt eraldatud sots rahadest pensionäridele (võinuks maksta ainult abivajajatele pensionäridele). Aga Audru vallas - tule taevas appi- ostetakse selle raha eest hoopis buss.
Sotsiaalhoolekandeseaduse § 7 lg 2 Maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.
Mida arvab Audru valla "kõige suurem sõber" sellisest inimväärse elu tagamisest, puudusekannatajate arvelt?
Ei saa teada, kui ei küsi.
Loomulikult teen vallavalitsusele ka sellekohase arupärimise ja loomulikult tean milline vastus sealt tuleb. Ikka Audru vallavalitsusele kohane. (siin)
(Kopeerin)
Punkt 2-e osas teatame, et valla väikebussi kasutatakse abivajavatele vallaelanikele,sealhulgas ka vanurite kodu elanikele sotsiaalteenuste osutamiseks. Töö iseloomust sõltuvalt tuleb bussi kasutada ka puhkepäevadel ja tööpäevadel pärast kella 16.30 osutamaks abi toimetuleku-raskustes lastega peredele ja eakatele vallaelanikele. Jõõpre Vanurite Kodu juhataja ei pea oma isikliku sõiduautoga vanurite kodu elanikke arstile sõidutama. Selleks otstarbeks on temal alati võimalus tellida vallamajast sõidukit. SA Pärnu Haigla lamavate klientide sõidutamiseks kohandatud väikebussi kasutatakse erandkorras.
Vastutus väikebussi korrasoleku ja kasutamise eest on pandud humanitaarnõunik hr Peep Tarrele.
Väikebussi ostmine on sotsiaalhoolekande seadusega (§ 42 lg 4) kooskõlas.
No näed siis, Jõõpre vanurite kodu juhataja valetab - oi, oi, oi ja vallarahvas, eesotsas millimalliga, on pime.
Vallavanem Siim leidis isegi sotsiaalhoolekande seaduse §-i (§ 42 lg 4) mis tema meelest lubab riigi poolt abivajajatele eraldatud toetuse arvelt vallale põhivara soetada.
Mis imeline § see siis on.
(Kopeerin)
Sotsiaalhoolekandeseaduse § 42 lg 4
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vahendite ülejäägi korral võib valla- või linnavalitsus maksta abivajavatele isikutele toimetuleku soodustamiseks sotsiaaltoetusi või osutada sotsiaalteenuseid kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.
.......ja kus siin oli kirjas, et võib vallale põhivara (bussi) soetada.
Vaesus ei ole häbiasi aga lollus küll - eriti kui see tuleb vallavanema sulest.
Nüüd teeb Simmu kenasti rahakoti rauad lahti ja maksab mitte sihipäraselt kasutatud raha (400 000 krooni ) riigile tagasi.
Tule homme tagasi, saad teada kuidas Audru vald rikub riigihangete korraldamise seadust ja millised ettekäänded siis tuuakse
04.04.12
Audru Vallavolikogu on sunnitud viima lasteaedade põhimäärused seadusega kooskõlla ja lähtuma laste lasteaeda võtmisel seadusest
08.02.2012 postituses kirjutasin kuidas Audru vald rikub koolieelse lasteasutuse seadust, tehes seaduset mittetulenevaid piiranguid laste lasteaeda võtmisel
Tuleta meelde siin
Kuigi koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 näeb ette, et kohalik omavalitsus peab võimaldama koha kõigile 1,5 - 7 aastastele lastele, oli Audru valla lasteaedade põhimäärustesse sisse kirjutatud, et lapsi hakatakse võtma lasteaeda alles alates 2 eluaastast.
Jäme seaduse rikkumine mida Audru vallavalitsus ja volikogu loomulikult vabatahtlikult muuta ja tunnistada ei taha. Kui millimalli teeb kaebuse maavanemale, järelevalve algatamiseks, siis teadagi mis sealt tuleb - kõik on OK. (olulisi asju ei saa jätta asutuse kontrollida "kelle üle teostab järelevalvet" Audru kohalik omavalitsus !!!!) .
Kiri läheb Teadus- ja Haridusministeeeriumi.
Teen copy/paste
HARIDUS JA TEADUSMINISTTEERIUM
MUNGA 18
50088 TARTU
Taotlus järelevalve algatamiseks
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 28 sätestab
(1) Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja
teadusministri ülesandel lasteasutuse asukohajärgne maavanem.
V õttes arvesse eeltoodut palun teostada järelevalvet Audru valla munitsipaallasteaedade üle vastavalt KELS § 28.
Otsuse eelnõu, millega homsel volikogu istungil viiakse lasteaedade põhimäärused seadusega kooskõlla, on siin
Tuleta meelde siin
Kuigi koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 näeb ette, et kohalik omavalitsus peab võimaldama koha kõigile 1,5 - 7 aastastele lastele, oli Audru valla lasteaedade põhimäärustesse sisse kirjutatud, et lapsi hakatakse võtma lasteaeda alles alates 2 eluaastast.
Jäme seaduse rikkumine mida Audru vallavalitsus ja volikogu loomulikult vabatahtlikult muuta ja tunnistada ei taha. Kui millimalli teeb kaebuse maavanemale, järelevalve algatamiseks, siis teadagi mis sealt tuleb - kõik on OK. (olulisi asju ei saa jätta asutuse kontrollida "kelle üle teostab järelevalvet" Audru kohalik omavalitsus !!!!) .
Kiri läheb Teadus- ja Haridusministeeeriumi.
Teen copy/paste
HARIDUS JA TEADUSMINISTTEERIUM
MUNGA 18
50088 TARTU
Taotlus järelevalve algatamiseks
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 28 sätestab
(1) Riiklikku järelevalvet lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja
teadusministri ülesandel lasteasutuse asukohajärgne maavanem.
Audru kohalik omavalitsus rikub põhiseadust ja teeb seadusest mittetulenevaid piiranguid. Audru vallas nähakse ette lasteaiakohad alates lapse 2 eluaastast, mis ei ole seadusega kooskõlas.
Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lõike 1 kohaselt on valla- või linnavalitsuse kohustus luua kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.
Audru valla munitsipaallasteaedade põhimäärustesse on sisse kirjutatud seaduserikkumine millest oma tegevuses lähtutakse kuid mis ei ole kooskõlas KELS § 10 lg 1. 1.Audru valla „Männituka“ ja „Vikerkaare“ põhimäärus (kopeerin siin )
§ 4. Lasteaia tegevuse eesmärk
(1) Audru Lasteaed (edaspidi lasteaed) on lastele vanuses 2 – 7 aastat hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav haridusasutus, mis toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist.
2.Audru valla Jõõpre lasteaia põhimäärus (kopeerin siin )
Struktuur
Lasteaia koosseisus on kaks lasteaia liitrühma: 2 – 5-aastased lapsed ja 5 – 7-aastased lapsed.
§ 4. Lasteaia tegevuse eesmärk
(1) Audru Lasteaed (edaspidi lasteaed) on lastele vanuses 2 – 7 aastat hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav haridusasutus, mis toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist.
2.Audru valla Jõõpre lasteaia põhimäärus (kopeerin siin )
Struktuur
Lasteaia koosseisus on kaks lasteaia liitrühma: 2 – 5-aastased lapsed ja 5 – 7-aastased lapsed.
Lasteaia põhimäärustega kitsendatakse Audru valla lastevanemate põhiseadusest ja KELS § 10 lg 1 tulenevaid õigusi kuna ei nähta ette 1,5 aastaste lastele lasteaias käimise võimalusi.
Lugupidamisega
Anne SeimarAsjad hakkasid koheselt liikuma. Audru vald neelab mõru pilli alla ja on sunnitud juba homsel volikogu istungil (05.04.2012) viima lasteaedade põhimäärused seadusega kooskõlla mille kohaselt on ka Audru vallas lasteaiad kohustatud võtma lapsi lasteaeda alates 1,5 eluaastast mitte 2 eluaastast nagu senini.
Otsuse eelnõu, millega homsel volikogu istungil viiakse lasteaedade põhimäärused seadusega kooskõlla, on siin
03.04.12
Peaasi, et laps ei nutaks.
(eelmist postitust täiendatud 02.04.2012)
08.03.2012 istungi päevakorra kuues päevakorrapunkt oli Audru Vallavolikogu töökorra muutmine.
Volikogu töökorda on viimasel ajal muudetud iga tuuletõmbe peale.
Oma ettekannet alustades teatas Põldmaa, et kuna kõik volikogu esimehed on töökorda muutnud siis tema tahaks nagu ka.
Kui eelnevad muudatusettepanekud on töökorra millegi võrra paremaks, täpsemaks muutnud, siis Põldmaa "mina tahan ka" oli nagu proovinuks ta ebaõnnestunult mingid jõujooned paika panna.
Aga tööd oli tehtud ja mõni andetu jurist sai jälle sõrmed valla rahakoti vahele. Kõik võimalused püüti läbi proovida millimalli suukorvistamiseks.
Vibuga jaht on väga tore ja stiilne tegevus küll, aga seda ainult oskusliku küti korral.
Mida ja kuidas siis Põldmaa oma semudega töökorras muutis siin
Teen lühikokkuvõtte.
1. Kuna millimalli on teinud volikogu esimehele mitmeid märkusi, et volikogu korralised istungid ei toimu töökorras ettenähtud ajal vaid nagu jumal juhatab, siis volikogu esimees arvas, et nüüd tema viib sisse muudatuse ja istungid hakkavadki toimuma siis, kui tema ütleb.
Aga tööd oli tehtud ja mõni andetu jurist sai jälle sõrmed valla rahakoti vahele. Kõik võimalused püüti läbi proovida millimalli suukorvistamiseks.
Vibuga jaht on väga tore ja stiilne tegevus küll, aga seda ainult oskusliku küti korral.
Mida ja kuidas siis Põldmaa oma semudega töökorras muutis siin
Teen lühikokkuvõtte.
1. Kuna millimalli on teinud volikogu esimehele mitmeid märkusi, et volikogu korralised istungid ei toimu töökorras ettenähtud ajal vaid nagu jumal juhatab, siis volikogu esimees arvas, et nüüd tema viib sisse muudatuse ja istungid hakkavadki toimuma siis, kui tema ütleb.
Iga selge mõistusega volikogu liige teab, mis on korrlaline istung. Ainult erakorraline istung saab toimuda teisel ajal või kui enamus volikogu liikmetest on nii otsustanud.
2. Volikogu töökorda lisati midagi ka vallarahvale !?
Volikogu istungil osalejad on kohustatud alluma istungi juhataja korraldustele.
2. Volikogu töökorda lisati midagi ka vallarahvale !?
Volikogu istungil osalejad on kohustatud alluma istungi juhataja korraldustele.
Istungi juhataja korraldusel on volikogu istungi ruumist kohustatud lahkuma istungil külalisena viibiv isik, kes segab volikogu istungi läbiviimist ega allu istungi juhataja korraldustele.
Nendel suulistel avaldustel polnudki mõtet, nagu hane selga vesi.
Tahaks küll näha seda seadust mis paneb istungisaalis vaikselt kuulavale kodanikule kohustuse alluda istungi juhataja korraldustele
Kui midagi kangesti öelda taheti siis piisanuks lühikesest lausest- istungisaalis tagab korra istungi juhataja.
Kui midagi kangesti öelda taheti siis piisanuks lühikesest lausest- istungisaalis tagab korra istungi juhataja.
Aga meil on ju kohutav rahvas, käivad volikogu istungeid segamas, nii et Jaanus poiss peab nad istungisaalist välja talutama.
Mingisugune respekt võiks oma valla rahva vastu olla. Ükski vallakodanik ei käi neid mannetuid volikogu istungeid isegi mitte kuulamas, mis segamisest saab juttu olla.
3. Volikogu töökorrast võeti välja § 6 lg 5 mis ütles
Pärast päevakorra kinnitamist on volikogu liikmetel, komisjonidel ja fraktsioonidel õigus saada sõna arupärimiste ja avalduste esitamiseks.
Milline au, see võeti maha jälle puhtalt millimalli pärast, keegi peale millimalli pole ühtegi avaldust ega arupärimist niikuinii esitanud.
3. Volikogu töökorrast võeti välja § 6 lg 5 mis ütles
Pärast päevakorra kinnitamist on volikogu liikmetel, komisjonidel ja fraktsioonidel õigus saada sõna arupärimiste ja avalduste esitamiseks.
Milline au, see võeti maha jälle puhtalt millimalli pärast, keegi peale millimalli pole ühtegi avaldust ega arupärimist niikuinii esitanud.
Aga nüüd - pikk pliits ja volikogu esimees lasku aga sõrmedel käia, ega millimallil midagi küsimata või ütlemata jää.
4. Küsimusi eelnõu kohta saab esitada 2 (nagu enne) aga küsimused peavad nüüd algama küsisõnaga. Küsilause peab olema lihtlause (liitlausest ei saa volikogu esimees aru) ja oma küsimust kommenteerida ei tohi.
Valimisliit "Audru" naksitrallid räägivad istungil siis kui tahavad, küsivad mida ja kui palju tahavad. Minu sellekohase protesti peale istungil, itsitas volikogu esimees Põldmaa üleolevalt "neil ma seda luban, sest nemad on head inimesed". Sellise tasemega volikogu esimees meil siis Audrus.
5. Töökorra § 10 Arupärimised - tunnistati kehtetuks.
Mõttetu muudatus. Arupärimised on ja jäävad, see tuleneb seadusest KOKS § 26
6. Aga see ei ole veel kõik. Aju on piiramatu lolluste genereerimisel.
Volikogu materjalid peavad volikogu liikmetel käes olema seaduse kohaselt 4 päeva enne istungit, et eelnõud oleks võimalik läbi töötada ja teha vajadusel muudatusettepanekuid. Kuna volikogu istungid toimusid reeglina neljapäeval, materjalid saadeti laupäeval või pühapäeval, siis seni jäi muudatuste tegemiseks 2,5 päeva, muudatusettepanekuid sai esitada kuni päev enne volikogu istungit (so kolmapäev) kella 15. 00 -ni.
Nüüd võeti ka muudatusettepanekute esitamise võimalus (seega suureneb tunduvalt kaebuste hulk).
Kopeerin
Laupäeval või pühapäeval (healjuhul) pannakse postkasti volikogu materjalid aga esmaspäeval kella kaheks peavad muudatusettepanekud olema valla kantseleis.
On selliseid ebanormaalseid inimesi kes tihti nädalalõppu kodus ei veeda, siis järelikult tuleb neil esmaspäeva hommik töölt vabaks küsida, et volikogu materjalidega tutvuda ja ka vajadusel muudatusettepanekud kella kaheks vormistada.
Nii et muudatusettepanekute tegemisele tõmmati kriips peale.
Volikogu sotsiaalkomisjoni koosolekul selgitas Põldmaa.
Kui minule ja proua Indale saadetakse (meie nõudmisel) istungimaterjalid tutvumiseks koju, siis valisliit "Audru" volikogu liikmetele pannakse materjalid istungi alguseks laudadele. "Tere, mina olen volikogu materjal ........................""
Aga hääletamisele läksid jälle kõik muudatusettepanekud korraga - võtad kõik või mitte midagi.
4. Küsimusi eelnõu kohta saab esitada 2 (nagu enne) aga küsimused peavad nüüd algama küsisõnaga. Küsilause peab olema lihtlause (liitlausest ei saa volikogu esimees aru) ja oma küsimust kommenteerida ei tohi.
Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada iga küsimus, mille käigus asub küsija avaldama omapoolseid kommentaare.
Pole päris tervemõistuse kohane - nii tundub mulle, aga peaasi, et laps ei nuta ja esitagu oma küsimusi kuidas tahavad, millimalli esitab nii, nagu tema tahab. Valimisliit "Audru" naksitrallid räägivad istungil siis kui tahavad, küsivad mida ja kui palju tahavad. Minu sellekohase protesti peale istungil, itsitas volikogu esimees Põldmaa üleolevalt "neil ma seda luban, sest nemad on head inimesed". Sellise tasemega volikogu esimees meil siis Audrus.
5. Töökorra § 10 Arupärimised - tunnistati kehtetuks.
Mõttetu muudatus. Arupärimised on ja jäävad, see tuleneb seadusest KOKS § 26
6. Aga see ei ole veel kõik. Aju on piiramatu lolluste genereerimisel.
Volikogu materjalid peavad volikogu liikmetel käes olema seaduse kohaselt 4 päeva enne istungit, et eelnõud oleks võimalik läbi töötada ja teha vajadusel muudatusettepanekuid. Kuna volikogu istungid toimusid reeglina neljapäeval, materjalid saadeti laupäeval või pühapäeval, siis seni jäi muudatuste tegemiseks 2,5 päeva, muudatusettepanekuid sai esitada kuni päev enne volikogu istungit (so kolmapäev) kella 15. 00 -ni.
Nüüd võeti ka muudatusettepanekute esitamise võimalus (seega suureneb tunduvalt kaebuste hulk).
Kopeerin
Volikogu liikmete ja fraktsioonide poolt tehtavad sisulised muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult hiljemalt istungi toimumise nädala esimese tööpäeva kella 14.00-ks vallavalitsuse kantseleile. ( seega esmaspäev kella kaheks)
Laupäeval või pühapäeval (healjuhul) pannakse postkasti volikogu materjalid aga esmaspäeval kella kaheks peavad muudatusettepanekud olema valla kantseleis.
On selliseid ebanormaalseid inimesi kes tihti nädalalõppu kodus ei veeda, siis järelikult tuleb neil esmaspäeva hommik töölt vabaks küsida, et volikogu materjalidega tutvuda ja ka vajadusel muudatusettepanekud kella kaheks vormistada.
Millimallil läheb tavapäraselt eelnõude läbitöötamisele kõva päev, oleneb eelnõude hulgast ja sisust. Kui päevakorras on ka detailplaneeringute kehtestamine, ei saa päevaga kindlasti hakkama, käia tuleb planeeringu kaustadega vallamajas tutvumas.
Nii et muudatusettepanekute tegemisele tõmmati kriips peale.
Kuidas volikogu esimees seda põhjendas?
Volikogu sotsiaalkomisjoni koosolekul selgitas Põldmaa.
Põldmaa: Selle muudatusettepaneku esitasin selleks, et väljaspoolt tulev inimene ei saaks esitada eelnõudele muudatusettepanekuid"
Mina: Mida tähendab väljaspoolt tulev inimene? Muudatusettepanekuid saavad ju esitada ainult volikogu liikmed. Mis sa selle "väljaspoolt tulev inimene" all mõtled.
Põldmaa: No ma mõtlesin opositsiooni
Mina: Mind ja Indat siis?
Põldmaa: Loorits ka
Mina: Mina siis olen volkogu mõistes väljaspoolt tulev inimene, mitte Audru vallavolikogu liige.
Põldmaa: Jah te ei ole valimisliit "Audu" liikmed.
(jumalale tänu, see häbi veel puuduks)
Kui minule ja proua Indale saadetakse (meie nõudmisel) istungimaterjalid tutvumiseks koju, siis valisliit "Audru" volikogu liikmetele pannakse materjalid istungi alguseks laudadele. "Tere, mina olen volikogu materjal ........................""
Aga hääletamisele läksid jälle kõik muudatusettepanekud korraga - võtad kõik või mitte midagi.
Nagu Antsip ütleb, keegi on seemneid söönud.
Tellimine:
Postitused (Atom)